Liikmesriigid kasutavad Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) vahendeid, et tulla toime COVID-19 pandeemia põhjustatud sotsiaal-majandusliku kriisiga. Fondist toetatakse ELi majanduse taastamist rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, investeerides rohkem töökohtade loomisse ning oskuste ja teenuste edendamisse.
Eelarve jagatud täitmise põhimõtte kohaselt kavandatakse ja rakendatakse suuremat osa ESF+-i eelarvest (98,5 miljardit eurot enam kui 99 miljardist eurost) Euroopa Komisjoni, riiklike ja piirkondlike ametiasutuste ning sotsiaalpartnerite ja sidusrühmade koostöös.
Euroopa Sotsiaalfond+ on tihedalt seotud Euroopa poolaasta (Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise raamistik) raames esitatud soovituste ja riigipõhiste analüüsidega. ESF+-st rahastatakse ka Euroopa poolaasta põhielemendi – Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist tööhõive, hariduse ja oskuste ning sotsiaalse kaasatuse valdkonna meetmete kaudu.
Vahendite koondamine konkreetsetesse valdkondadesse
Vahendite koondamine konkreetsetesse valdkondadesse võimaldab Euroopa Liidul tegeleda teatavate, kogu ELi hõlmavate probleemidega. Eelkõige saab nendesse valdkondadesse koondada vahendeid, mida hallatakse koostöös liikmesriikidega.
- Sotsiaalne ebavõrdsus ja vaesus on endiselt suur probleem, seepärast peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 25% oma ESF+-i vahenditest sotsiaalse kaasamise edendamiseks. ESF+ hõlmab Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks, mille eesmärk on pakkuda toidu- ja esmast materiaalset abi. Selle valdkonna jaoks peavad kõik liikmesriigid eraldama vähemalt 3% oma ESF+-i vahenditest.
- Alates 2008. aasta majanduskriisist on noorte töötuse määr olnud püsivalt kõrge ning COVID-19 pandeemia ajal halvenes olukord veelgi. Eelarve jagatud täitmise raames liikmesriikidele eraldatud ESF+-i vahenditest peavad liikmesriigid suunama asjakohase summa noorte tööhõivet toetavate sihtmeetmete ja struktuurireformide rakendamisele. Liikmesriigid, kus mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte (NEET-noored) määr oli aastatel 2017–2019 üle ELi keskmise, peaksid suunama vähemalt 12,5 % oma ESF+-i vahenditest noortega seotud meetmetesse.
- Ka laste vaesuse määr on endiselt lubamatult kõrge ning COVID-19 puhangu tõttu kasvas see veelgi. ESF+i eeskirjade kohaselt peavad laste vaesusest kõige enam mõjutatud liikmesriigid eraldama vähemalt 5% oma ESF+-i vahenditest vaesust vähendavate meetmete rakendamiseks. Ka ülejäänud liikmesriigid peavad selleks eraldama asjakohase summa.
- ESF+-i vahendite kasutamisel ja fondist toetatavate poliitikameetmete edukal rakendamisel on keskse tähtsusega sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna suutlikkus. Kõik liikmesriigid peavad eraldama asjakohase summa sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamiseks. Liikmesriigid, kellele on Euroopa poolaasta raames antud selle valdkonna kohta riigipõhine soovitus, peaksid suunama sellesse valdkonda vähemalt 0,25% neile eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+-i vahenditest.
Liikmesriigid kasutavad Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) vahendeid, et tulla toime COVID-19 pandeemia põhjustatud sotsiaal-majandusliku kriisiga. Fondist toetatakse ELi majanduse taastamist rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, investeerides rohkem töökohtade loomisse ning oskuste ja teenuste edendamisse.
